Isiksus. Temperament

Kes või mis on isiksus? Temperament. Mina-pilt ja enesehinnang

Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks (Vikipeedia, 2008).

Isiksus teeb inimese teistest erinevaks ja silmapaistvaks. Inglise keele „personality“ tuleb ladina sõnast “persona”, mis tähendab maski, mida inimene kannab või mõnda tegelast näidendis. 

Isiksus on iga inimene, kuna igaüks on oma käitumise, iseloomu, välimuse jms poolest teistest erinev. Igal inimesel on oma „mask“.

Sõnast indiviid, mis tähendab üksikisikut, tuleb ka sõna individuaalsus. Individuaalsus – isikupära, omapära.

Isiksuseteooriad

Psühholoogias eksisterib palju isiksuseteooria koolkondi ning nii nagu on ka isiksused erinevad, on ka arusaamad inimestest ja isiksustest koolkonniti erinevad.

·           Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga, inimeste käitumist suunavad instinktid.

·           Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa.(S.Freud, C.G.Jung)

·           Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget)

·           Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura)

·           Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. (C.Rogers, A.H.Maslow).

·           Tunnusjoonte teooriad:  isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine.(R. Cattell. H. Eysenck)

Seadumus on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil tunda, mõelda ja käituda.

·           Seadumus ei ole vahetult jälgitav, kuid selle olemasolu võib järeldada, hinnates inimese käitumist einevates situatsioonides.

·           Seadumus on suhteliselt püsiv

·           Seadumuse avaldumine ei ole piiratud

·           Seadumus tuleb esile sarnastes olukordades.

·           Käituda saab mitmel viisil. Täpselt ühes ja samas situatsioonis käituvad erinevad inimesed erinevalt

Põhilisi seadumusi on vaid viis – ”Viie faktori teooria”, mille loojateks on R. R. McCrae ja P. T. Costa (McCrae & Costa, 1966).

·           Neurootilisus - seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul  on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades.

·           Ekstravertsus -  seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Vastandina introverdid eelistavad üksindust, kuigi üksiolemine ei tee neid veel õnnetuks.

·           Avatus kogemusele - seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Avatud inimesed võtavad hõlpsasti omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi.

·           Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalse seadumusega inimesed on valmis teisi aitama, olles veendunud, et teised vastavad neile samaga.

·           Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsused ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust ja enesedistsipliini

H. J. Eysenck`i isiksuseteooria rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsus – introvertsus ja emotsionaalne stabiilsus – neurootilisus.

·         Ekstravertne – pöördunud rohkem välismaailma poole. Ta on hea suhtleja ja seltsiv, mistõttu tal on palju sõpru. Armastab vaheldust, nalja ja naeru. Tüdineb kiiresti tööst, milles on vähe erutavaid stiimuleid. Meeldib tööd teha kiiresti ja energiliselt.

·         Introvertne – pöördunud rohkem oma sisemaailma poole. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Ta on usaldusväärne, hindab korrapära ja kindlustunnet. Muudatuste suhtes on üsna ettevaatlik. Rohkeid sotsiaalseid kontakte nõudev töö võib muuta ta ülierutavaks. Tahab töötada aeglaselt ja korralikult.

·         Emotsionaalne stabiilsus – tunded on püsivad,  ei ole liiga tugevad ega liiga nõrgad. Need inimesed on muretud ja emotsionaalselt kindlameelsed.

·         Neurootilisus – inimesed on tundlikud ja rahutud, tundmused vahelduvad kiiresti, tekitades vahel hirmu ning liigset ärevust.

Ülesanne nr. 2.1

1.        Tänapäeval hästi toime tulev isiksus on hea suhtleja, suure empaatiavõimega, hea kuulaja. Ilmselt tulevad oma tööga ning ka eraeluga paremini toime just stabiilsed ekstraverdid – nad on muretud, kindlameelsed, positiivse ellusuhtumisega, julged ning suhtlusaltid.

2.        Rõivatehnoloogina töötav inimene peaks olema hea suhtleja, otsusekindel, iseseisev, kuid ka hea meeskonnakaaslane, loominguline, täpne, kannatlik, püsiv, muudatustele avatud jne.

3.        Tema suhted töökaaslastega peaksid olema sõbralikud. Õmblustehnoloog peaks olema hea juht, kuid siiski väga arvestav ning hea kuulaja. Ta peaks püüdlema parema töökeskkonna ning töö produktiivsuse poole. Samuti jälgima täpselt töö kvaliteetsust.

Temperament ja temperamenditüübid

Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele reageerimisviisidele emotsionaalsetele sündmustele. Temperament on tunde- ja meelelaad ning erksus, mis erineb inimeseti, kuid püsib ühe inimese puhul sarnasena terve elu.

Eysencki isikususeteooria tunnuste paaridest tulenevalt eristatakse nelja temperamenditüüpi: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik ja koleerik.

Erinevad klienditüübid ja nendega suhtlemine

Tänapäeval sõltub iga ettevõtte edukus heast suhtlusest klientidega, sest kui pole kliente, pole ka ettevõtet. Oluline on olla kliendikeskne – arvestada kliendi vajadusi ning pidada igat klienti tähtsaks. Klientidega suhtlemiseks on kindlasti hea tunda erinevaid temperamenditüüpe ning neist tulenevaid klienditüüpe ning tuleks olla kannatlik erinevate klientidega suheldes.

Problemaatilised kliendid:

·           Teatraalsed-histrioonilised: Võrgutavad oma teenindaja/õpetaja suhtes. Kindlustunde ja usaldustunde vajadus. Hirm, et neid ei võeta tõsiselt. Sageli üliemotsionaalsed

·           Nõudvad ja sõltuvad: Tohutu suur usaldusvajadus, kuid tõrksad seda vastu võtma. Nõuavad erilist tähelepanu. Hirm, kui nende ettevõtmisi ei võeta tõsiselt.

·           Nõudvad ja tujukad (impulsiivsed): Satuvad kergesti frustratsiooni. Võivad muutuda pahuraks, vihaseks isegi agressiivseks, kui nad ei saa seda, mida tahavad nii ruttu, nagu tahavad. Võivad käitud impulsiivselt, on osavad manipuleerijad. Seda, mida vajavad, püüavad saavutada agressiivsusega.

·           Eneseimetlejad (nartsissism):  Peavad ennast teistest paremaks. Tohutu täiuslikkuse vajadus. Ülbed, äkilised, terava ütlemisega.

·           Sundmõtetega (obsessiivsed) ja kontrollivad: Ülikorralikud, punktuaalsed, pööravad suurt tähelepanu detailidele. Väheemotsionaalsed, endassetõmbunud. Vajadus kogu keskkonda oma kontrolli all hoida. Hirm kontrolli kaotades muutuvad nad abituks ja sõltuvaks. Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel  haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad.

·           Ülivalvsad ja kahtlustavad (paranoilised):  Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. Äärmuslikult mitteusaldavad

·           Kaeblevad ja märterlikud (passiiv-agressiivsed):  Suhtlevad üksnes läbi kaebuste ja ähvarduste. Varjatult süüdistavad teisi kõigis oma probleemides. Võimetud väljendama oma viha ning teevad seda siis passiiv-agressiivselt. Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena.

·           Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet. Väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed

Temperamenditüüpide järgi jagunevad kliendid:

SANGVIINIK

·           Mõjutav, sõbralik, veenev

·           Avatud, jutukas

·           Kiire, kuid muutuv otsustusvõime

·           Esmajärjekorras huvitatud inimesest, kauba valikul otsustab pinnapealselt

·           Positiivne käitumine

Teenindaja:

·           Ei tohiks vestluse juhtimist enda kätte haarata

·           Peab olema kannatlik

·           Küsimused võiksid alata sõnadega: mida, millal, kes ja kuidas

·           Tuleb kindlaks teha, et ollakse detailides ühel nõul

·           Kui klient on keeldunud ei maksa peale käia

FLEGMAATIK

·           Vaatab kaua ja mõtleb ostu kasulikkuse üle

·           Otsustamine on ebameeldiv

·           Nõrkus oodata ja vaadata

·           Tundlik, otsib heakskiitu, kergesti haavatav

·           On huvitatud instruktsioonidest, juhenditest ja reeglitest

·           Alandlik, ustav, rahuarmastav

·           Kui on otsustanud osta siis seda otsust ta ei muuda

Teenindaja:

·           Peab looma vajalikud tingimused, mitte kiirustama

·           Peab olema täpne ja tehniliselt korrektne, vältima tühist loba

·           Peaks kasutama fakte, statistilisi andmeid, võrdlevat informatsiooni

·           Peaks tegema kirjalikke pakkumisi ning pakkuma garantiid

KOLEERIK

·           Otsene, tõhus, nõudlik

·           Enesekindel, algataja, konkureeriv

·           Kangekaelne, ennasttäis

·           Rahulolematu, kärsitu

·           Võib kiiresti endast välja minna

·           Uudishimulik, laialdase huviga, tahab proovida uusi asju

·           Ei pööra tähelepanu kauba omadustele ja hinnale

Teenindaja:

·           Peab teenindama lahkelt, viisakalt ja rahulikult

·           Peab silmas pidama, et koleerik on kergesti ärrituv

·           Peab olema ametlik, otsekohene ja mitte keerutada

·           Rõhutada kasudele, tõestada lühidalt kõik olulisemad vaatepunktid

MELANHOOLIK

·           Temaga on raske luua kontakti

·           Kannatlik ja ettevaatlik

·           Passivne ja otsustusvõimetu

·           Ei avalda erilist huvi kauba ostmise vastu

·           Rahulik, vaba, meeldiv

·           Ei soovi olla keskpunktis

·           Võib peita oma kadeduse ja vihatunde

Teenindaja:

·           Peab olema aktiivne, kasutades sõna veenvat mõju

·           Taktitundeline ja heasoovlik, kasutama julgustavat sõna õigel ajal

·           Peab suhtlema sõbralikult

·           Ei tohi survet avaldada, ega olla liiga järsk

·           Peab olema huvitatud kliendist kui inimesest