Mis on konflikt?
Konflikt - on lahkheli või arusaamatus, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab osapooli üksteise vastu tegutsema.
Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad – seega on ta oma olemuselt sotsiaalne situatsioon, milles kaks või enam isikut esindades erinevaid seisukohti, arvamusi, huvisid või eesmärke, püüavad üksteist nende realiseerimisel võita.
Mis põhjustel konflikt tekib?
- Erinevast informeeritusest
- Erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest
- Erinevatest eesmärkidest
- Erinev kasvatus, raske lapsepõlv
- Erinevad poliitilised ja usulised vaated
- Teisele kahju tekitamise eesmärgil kasutatakse pilkeid ja solvanguid
- Kokkuleppeni mitte jõudmine
·
Konfliktide liigid
- Avalikud konfliktid- varjamatud hõõrdumised, vastandumised ja kokkupõrked vs. varjatud konfliktid (kõrvalseisjate, vahel isegi teise osapoole eest peidetud vimm, vaenutsemine, väljasöömiskatsed ja salasepitsused)
- Diaadilised - kaht isikut puudutavad lahkhelid
- Rühmasisesed - väikerühma piires kujunenud
- Rühmadevahelised- kahe või enama allüksuse vahelised tülid
- Episoodilised- aeg-ajalt teatud korrapärasusega korduvad tülid vs kroonilised kuid või aastaid vinduvad vaenusuhted
- Objektiivsed – erapooletud
- Subjektiivsed –isiklik ja antud objektile omane destruktiivsed - suhetele selgelt kahju tegevad tülid vs konstruktiivsed konfliktid (uuendused ja areng)
Konfliktide liigitamine põhjuste järgi
- Huvide konfliktid- enamasti lahendatavad
- Emotsionaalsed konfliktid- raskemini lahendatavad, sageli põhjuseks isiksuse ja tema arvamuse samastamine
- Väärtuskonfliktid- kõige raskemini lahendatavad, kui ei leita ühiseid väärtusi
Konflikti lahendamine
Strateegiad konfliktidega toime tulemiseks
- domineerimine/võitlus
- tasandamine/kohandumine
- vältimine
- tee kindlaks oma probleem ja rahuldamata vajadused
- võta arvesse oma partneri vaatekohta
- kompromiss
- probleemi lahendamine
Konflikti lahendamine on probleemi konstruktiivne analüüs ja sellest järelduse saamine, kuni lahenduse teostamiseni. Konflikti lahendamine jaguneb etappideks, mis on järgmised:
probleemi tunnistamine ja omaks võtmine, probleemi analüüsimine, lahenduste otsimine, lahenduste elluviimine
Konflikti tunnistamine tähendab seda, et me ei süüdista teisi, et meil on nüüd konflikt ja probleem, vaid ei süüdista ka ennast vaid teadvustame, et see on konflikt ja nimetame ning määratleme selle. Näiteks konflikt õhukese seinaga detail , hõlmab disainerit ka konstruktorit, see on meie ettevõttes.
Probleemi analüüsi kohapealt ei tasu küsida miks, sest see ei ole edasi viiv küsimus. Edasi viiv küsimus on kuidas, mis moodi, mille jaoks. Miks küsitakse lihtsalt uudishimust ja viib süüdistusteni. Näiteks küsimus “miks sa nii tegid?“, kuidas sellele vastata? Pealegi see on rohkem süüdistus küsimuse vormis, kui küsimus ja vastus ei anna midagi, meil ei ole ajamasinat, et ajast tagasi minna seda põhjust muuta.
Lahendusele keskendumine annab kiirema tulemuse ja üldse tulemuse, kui minevikus sorida.
Lahenduste otsimine ehk millega probleemi lahendada.
Lahenduste otsimine ehk millega probleemi lahendada.
Teenindaja väljapääs olukorrast “pahur klient”
- Palu kliendil istuda – istudes on raskem vihane olla
- Juhi vestlus olukorra lahendamise poole, ära otsi süüdlast
- Kui olukorda on raske vaos hoida, kutsu ülemus
- Hoolitse, et klient, kel pole õigus, ei peaks silmi maha lööma
- Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust
- Täna kaebuse esitajat, et ta sinu poole pöördus
- Kliendil ei ole alati õigus, aga talle tasub õigus anda